Minu kogemused on tegelikult väga väikesed.
Aga siiski, värvisin 30m2 lage kohupiimavärviga ja juba midagi tundub selgeks saanud.
Esmalt peaks muidugi mainima, et lihtsam oleks olnud lage värvida tavalise liimvärviga (tapeediliimi ja kriidi segust), aga tol hetkel ma isegi ei teadnud, et see on variant.
Mis ma siis tegin:
1. puhastasin lae vanast värvist, pahteldasin praod.
2. kruntisin lae kaseiinkrundiga (st lahja kohupiimavärviga)
Kaseiinkrundi retsept:
250g lahjat tavalist kohupiima (mitte pastat)
10g booraksit
30ml kuuma vett
1 l vett
200g kriiti
***********
Sega kuum vesi boorkasiga, et viimane lahustuks pea-aegu täielikult (tükid jäävad ikka põhja). Siis vala see kohupiima peale ja sega ning jäta 2 tunniks seisma. Siis võid valmis segada ka kriidi ja külma vee ning jätta selle seisma. Kahe tunni pärast siis läheb kaks segu kokku. Mina kasutasin saumikserit, mis on väga mugav ja kiire viis tükkidest jagu saada.
30m2 jaoks kulus krunti 2 portsu.
3. Lae värvimine.
Kaseiinvärv:
250g lahjat tavalist kohupiima (mitte pastat)
10g booraksit
30ml kuuma vett
3-4 g tapeediliimi pulbrit (metüültselluloos)
700-800 g kriiti
400ml külma vett
********
Valmistamine käib samamoodi ainult, et liimipulber tuleb siis ka külma vee hulka koos kriidiga segada, et jõuaks paisuda.
Liim vajalik selleks, et kriit värvis nii kiiresti põhja ei settiks (kuigi segama peab nagunii).
Minu lae (u 30 m2) jaoks sai ühe kihi 6 pakist kohupiimast.
Kihtide arv sõltub suures osas kriidi omadustest. Minul õnnestus osta sama tootja täiesti erineva partii kriiti, millest üks oli selline tavaline peen pulber, mis kleepub kilekoti külge ja teine ilmselt siis jämedam jahvatus, mis ei kleepunud kilekoti külge, oli eriti valge ja vajus värvipoti põhja kiiremini. Tõenäoliselt saaks hea värvi neid kahte erinevat kokku segades.
Kohupiimadest meeldis mulle kõige enam Mumuu sarja rasvata kohupiim, mis ei olnud väga vesine, no selline tavaline kohupiim.
Booraksit ostsin algul Safrani (Tartus) poest. Siis avastasin aga, et oluliselt odavam on seda osta Majavammi (Eesti mükoloogia keskus?) kontorist Soola tänaval Tartus (60.- kilo oli vist, Safranis üle 200.-).
Värvimine ise toimus pintsliga (fassaadipintsel u 10 cm lai), rulliga ei saanud midagi teha.
Krunt on iseenesest nii vedel, et pole varianti. Värv on paksem, aga kuna minu lae pind oli krohvise faktuuriga, siis oli pintsliga lihtsam.
Kui nüüd kristalselt aus olla, siis osa värvis, mis mu lakke sai, oli siiski pärit ka Safranist ostetud kaseiinvärvikotist. Nimelt oli mul üks jääk kapinurgas ja segasin selle siis enda tehtud värviga pooleks. Ja see kattis ikkagi superhästi võrreldes järgmise kihiga, mis sai tehtud sellest jämedama jahvatusega kriidist. Nii, et kipun arvama, et kui oleks seda teist tavalist kriiti ikka ka olnud, siis oleks paremini katnud. Ainult enda segatud värviga oleksin pidanud ilmselt mitu korda rohkem lae all võimlema. Kui seina värvida ja ühtlane värvitud pind pole üldse taotluseks, siis ilmselt saab 2-3 kihiga täiesti hakkama.
Ja tegelikult proovisin ära ka lubja-kaseiinvärvi tegemise. See läks seina peale, seega lihtsam asju toimetada.
Alustuseks tegin kaseiinpahtli:
250g kohupiima
250g labjapastat (125g kustutatud lupja ja 125ml vett)
125ml vett
need siis segada, kuni ühtlane.
Siis lisada 500ml vett ja nii palju kriiti, et saaks pudrutaolise massi.
Aga NB! sellest kogusest saab oma 3-4 l pahtlit! Mina siis poole peal sain sellest aru ja panin suurema osa segust kõrvale, et sellest hiljem värv teha.
Pahtel kuivades ei pragune. Pärast lihtsasti töödeldav, isegi liiga lihtsalt, nii, et sõltub kuhu seda kasutada sobib. Võiks vast proovida vähem vett lisada, et hiljem paremini koos hoiaks.
Lubjal põhineva kaseiinvärvi retsept:
1 kg kohupiima
1 l külma vett
1,5 kg kustutatud lupja
Mina iseenesest tegin värvi siis selle pahtli tegemise jäägist, kus oli ka kriit sees. Ja see kattis superhästi.
Värvi oli vaja seekord ka toonida ja kuna mul värvimuldasid on piiratud koguses, siis tegin seda vanade guashshidega. Väga hästi tuli välja, ainus küsimus on nüüd ainult see, kuivõrd valguskindlad need värvid on ja kas võib mingi hilisem värvimuutus aset leida.
7 comments:
Booraksit mahub teelusikasse (suht triiki) u 6 grammi
ja lubjal põhinev kaseiinvärv ilma kriidita katab ka väga hästi. ning on pärast veekindel (imeb niiskust sisse küll, aga ära ei lagune)
liimistumise kiirendamiseks ja kindlustamiseks võib lubjal põhineva värvi sisse veidi booraksit ka panna.
Kuigi juhendites öeldakse, et värv tuleb ära kasutada samal päeval või siis külmakapis paar päeva, siis minu kogemuses seisab värv külmkapis päris tükk aega. Eks tuleb lihtsalt nuusutada, et kui paha, siis viskad ära. Nädal-ja-peale võib täitsa vabalt välja vedada.
Ja üks väga oluline asi seoses lubjaga tehtud kaseiinvärviga. Lugesin oma materjalidest, et see värv tuleb "kange" ja oma kogemusest nüüd tean, mis see tähendab. Sõltuvalt aluspinnast (nakkuvusest) võib see värv hakata pragunema (tõmbab kuivades kokku) ja alla kukkuda. Seega mina kaaluks selle kasutamist kohtades, kus on niiskust ja mille aluspind on hästi eelnevalt ette valmistatud. Muul juhul kasutaksin tavalist kohupiimavärv, sest kriit on odavam kui lubi (hea Saaremaa lubi). Ja kriit ei söövita.
Tervist! Sattusin siia blogisse kohupiimavärvide kohta guugeldades. Olen ise kasutanud ka lubja baasil tehtud kohupiimavärvi ja olen nüüd tõsiselt hädas tekkivate ja mitte-eemaldatavate plekkidega, isegi sõrmejäljed imab see värv koheselt endasse.
Tekkis küsimus, mis targad materjalid need on, millest blogipostituses juttu? Kas koolitusmaterjalid? Äkki räägiti seal ka sellest, kuidas kohupiimavärvi plekikindlamaks muuta? Huvitav, kas munaõlitemperaga võiks üle võõbata?
Plekikindlust kohupiimavärv kindlasti ei anna. Ses mõttes tasub planeerimisel kohe mõelda, et milline on selle koha kasutus. Munaõlitempera on kindlasti parem värv selles osas - ülevõõpamist peab siis lihtsalt ise proovima.
Post a Comment