Kas sina kasutad kilekotti mitu korda?
Mina püüan seda teha. Mõnikord ununevad kilekotid koju, aga viimasel ajal olen harva kassas kilekoti võtnud. Samuti aedviljade jaoks mõeldud väikesed läbipaistvad kilekotid saab kokku koguda ja poodi kaasa võtta. Uue kaalusildi topid vanale peale.
Kilekotid võiksid maksta kümme korda rohkem. Eksju?
Thursday, April 26, 2007
Wednesday, April 11, 2007
tavaline asi
Eile ostsin Selverist pundi rohelist sibulat. Ma alati valin neid poes hoolega, et ei oleks otsad närtsinud jne. Kodus pakki avades selgus, et ikka juba keskelt mädaneb. Eriti rõve on mädaneva sibula hais. Viskasin prügikasti.
Ja siis lugu pasteediga. Mõnikord teen ise, kui turul ilus maks silma hakkab. Aga üldiselt ostan poest. Olin päris rõõmus, kui Rimi köök hakkas ka ise pasteeti tegema. Väga maitsev oli alguses. (Parem kui Selveri oma, mis oli seni ainus söödav.) No, nii kolmandal ostmisel oli tunda, et maitse osas on toimunud oluline muutus. Ma tegelikult ei saa aru sellest, et alguses pingutatakse ja siis kui tarbija juba "sisse söödetud", siis hakatakse vuhveldama. Imelik hapu maitse oli maksapasteedil man'. Helistasin siis sinna "kööki". Lubasid asja parandada ja tõesti hiljem ei ole seda haput maitset (mis võis küll selle põhjustada? säilitusaine?) tundnud. Hiljuti märkasin, et poes müüakse sama tootja pardimaksa ja küülimaksa pasteete ka. Vau! Pardi oma oli super! ja siis proovisin ka küüliku oma, mis oli ka väga hea. Noh, ja nüüd võite 3 korda arvata, mis edasi sai. Järgmisel korral ostsin siis jälle pardimaksapasteeti ja see oli hallikas, vedel ja täiesti puudus pardi spetsiifiline maitse. Ütleks, et ta oli lausa vastik. Pooliku karbi viskasin ära. Miks see küll nii on? Neil on ju ometi täpne retsept ees, mitte ei ole nii, et mammi iga kord seal maitseb ja plötserdab oma pasteedi kallal.
Ja siis lugu pasteediga. Mõnikord teen ise, kui turul ilus maks silma hakkab. Aga üldiselt ostan poest. Olin päris rõõmus, kui Rimi köök hakkas ka ise pasteeti tegema. Väga maitsev oli alguses. (Parem kui Selveri oma, mis oli seni ainus söödav.) No, nii kolmandal ostmisel oli tunda, et maitse osas on toimunud oluline muutus. Ma tegelikult ei saa aru sellest, et alguses pingutatakse ja siis kui tarbija juba "sisse söödetud", siis hakatakse vuhveldama. Imelik hapu maitse oli maksapasteedil man'. Helistasin siis sinna "kööki". Lubasid asja parandada ja tõesti hiljem ei ole seda haput maitset (mis võis küll selle põhjustada? säilitusaine?) tundnud. Hiljuti märkasin, et poes müüakse sama tootja pardimaksa ja küülimaksa pasteete ka. Vau! Pardi oma oli super! ja siis proovisin ka küüliku oma, mis oli ka väga hea. Noh, ja nüüd võite 3 korda arvata, mis edasi sai. Järgmisel korral ostsin siis jälle pardimaksapasteeti ja see oli hallikas, vedel ja täiesti puudus pardi spetsiifiline maitse. Ütleks, et ta oli lausa vastik. Pooliku karbi viskasin ära. Miks see küll nii on? Neil on ju ometi täpne retsept ees, mitte ei ole nii, et mammi iga kord seal maitseb ja plötserdab oma pasteedi kallal.
Mis me sisse joome?
No selline asi siis. Vanaisa tuli lastele ja lastelastele külla ning nagu alati tõi kaasa veidi söögipoolist. Selline armas vana harjumus ajast, kui olime vaesed tudengid ja iga toetus teretulnud. Seekord kotis puuviljad, juust, mahl.
Rääkisime siis juttu, vanaisa on juba 70, aga ikka väga elujõuline papi (mis on üsna kohatu sõna tema kohta). Siberis käidud ja vene ajal omamoodi vabadusvõitleja oldud. Seega huvitav inimene igal juhul.
Näksisime veidi puuvilja ja shokolaadi jutu juurde ja jõime kohvi. Toodud mahlapaki panin hetkel kõrvale, sest jõudsin märgata, et peal kiri "with sweeteners". Ma lihtsalt püüan minimeerida kunstlike magusainete pakkumist oma lastele. Ja ega endal ka ei isuta selliste asjade järele.
Hästi, jutud said räägitud ja vanaisa läks ära.
Uurisin seda mahlapakki siis lähemalt. Pildil õun ja kirsid. Aura. Ja suurelt ainult ingliskeelsed tekstid: Fresh (see siis kaubamärk) Apple-cherry juice drink with sweeteners. Väiksed tekstid on eesti, vene, läti ja leedu keeles. Ja seal siis võib lugeda: õuna-kirsijook magusainetega. Kõlab oluliselt jäledamalt kui inglise keeles minu arvates. Kui see oleks pakil suurelt kirjas, siis oleks ilmselt ostjaid vähem. Ja sisaldab see asi lisaks õuna ja kirsimahlale kirsi lõhna- ja maiseainet, magusaineid - naatriumtsüklamaat, aspartaam (sisaldab fenüülalaniini allikat) atsesulfaam K; toiduvärvid - karmoisiin, erkpunane 4R, patentsinine V. Nämma!
Kui nüüd tõlkida E-aineteks, siis: E 952, E 951, E 950, E 122, E 124, E 131. On päris kaval loobuda neist koodnimetustest, et tarbijat mitte asjata hirmutada. E 952 näiteks soodustab meeste impotentsust. Oleks vanaisa seda teadnud, siis oleks see pakk poeriiulile jäänudki.
Selge, et ise sellist mahla poleks ma ostnud. Vanaisa peaks poes lugemisprillid ette panema, et ta üldse suudaks seda kirbukirja pakendilt uurida. Aga ma arvan, et ta lihtsalt on ka selline inimene, kes ei tule selle peale, et taolistele asjadele mingit tähelepanu pöörata. Kui oled Siberis nälginud, siis toidu kallal ei nuriseta. Ja ilmselt on ka palju teisi, kes nälgimata ei pööra mingit tähelepanu sellistele asjadele. Eks igaüks otsustab ise. Minu põhimõte on, et hetkel vastutan ma oma laste toidulaua eest ja pean tegema õiged valikud.
Rääkisime siis juttu, vanaisa on juba 70, aga ikka väga elujõuline papi (mis on üsna kohatu sõna tema kohta). Siberis käidud ja vene ajal omamoodi vabadusvõitleja oldud. Seega huvitav inimene igal juhul.
Näksisime veidi puuvilja ja shokolaadi jutu juurde ja jõime kohvi. Toodud mahlapaki panin hetkel kõrvale, sest jõudsin märgata, et peal kiri "with sweeteners". Ma lihtsalt püüan minimeerida kunstlike magusainete pakkumist oma lastele. Ja ega endal ka ei isuta selliste asjade järele.
Hästi, jutud said räägitud ja vanaisa läks ära.
Uurisin seda mahlapakki siis lähemalt. Pildil õun ja kirsid. Aura. Ja suurelt ainult ingliskeelsed tekstid: Fresh (see siis kaubamärk) Apple-cherry juice drink with sweeteners. Väiksed tekstid on eesti, vene, läti ja leedu keeles. Ja seal siis võib lugeda: õuna-kirsijook magusainetega. Kõlab oluliselt jäledamalt kui inglise keeles minu arvates. Kui see oleks pakil suurelt kirjas, siis oleks ilmselt ostjaid vähem. Ja sisaldab see asi lisaks õuna ja kirsimahlale kirsi lõhna- ja maiseainet, magusaineid - naatriumtsüklamaat, aspartaam (sisaldab fenüülalaniini allikat) atsesulfaam K; toiduvärvid - karmoisiin, erkpunane 4R, patentsinine V. Nämma!
Kui nüüd tõlkida E-aineteks, siis: E 952, E 951, E 950, E 122, E 124, E 131. On päris kaval loobuda neist koodnimetustest, et tarbijat mitte asjata hirmutada. E 952 näiteks soodustab meeste impotentsust. Oleks vanaisa seda teadnud, siis oleks see pakk poeriiulile jäänudki.
Selge, et ise sellist mahla poleks ma ostnud. Vanaisa peaks poes lugemisprillid ette panema, et ta üldse suudaks seda kirbukirja pakendilt uurida. Aga ma arvan, et ta lihtsalt on ka selline inimene, kes ei tule selle peale, et taolistele asjadele mingit tähelepanu pöörata. Kui oled Siberis nälginud, siis toidu kallal ei nuriseta. Ja ilmselt on ka palju teisi, kes nälgimata ei pööra mingit tähelepanu sellistele asjadele. Eks igaüks otsustab ise. Minu põhimõte on, et hetkel vastutan ma oma laste toidulaua eest ja pean tegema õiged valikud.
Subscribe to:
Posts (Atom)