No nimelt üks meie 3-aastane pereliige hakkas pikamööda järjest suurematel tuuridel jonnihooge korraldama. Tavaline asi vist. Kuigi mina naiivselt arvasin, et peale 3.ndat sünnipäeva peaks sellist asja järjest vähem ja vähem olema. Tühjagi.
Laps jonnis iga võimaliku ja võimatu asja peale. On näha, et põhjus pole oluline - isegi kui suudad ühe hoo ära hoida, siis veidi aja pärast leiab ikka põhjuse. Algul lasin lihtsalt tühjaks röökida ja ülejäänud päev oli enam-vähem rahulik. Siis aga muutus asi selliseks, et röökis ühe hoo ära ja järgmine võis vabalt varsti otsa tulla.
Kuidagi tunned ise ka sisemas, et lapsel on mingi häda. Miski tema sisemine tasakaal on väga paigast ära. Ja ise ka enam ikka üldse ei talunud, kugi olin seni ikka maru rahulik temaga olnud.
Kui tuttavatega rääkisin, siis kõik ütlesid, et normaalne, tuleb lihtsalt ära kannatada. Aga mina ikkagi tundsin, et laps ise ju kannatab selle käes.
Ja põhjuse otsimisega ei jõudnud ka väga kaugele - et mis võiks temas sisepingeid tekitada. Lasteaed tundus olevat üks võimalik variant, aga kui ta oli nädalakese muu haiguse pärast kodus olnud, siis polnud miskit vahet.
Lõpuks võtsin end kokku ja süüvisin homöopaatilisesse kirjandusse. Tulemuseks tellisin paar-kolm rohtu ja 2 neist toimisidki. Täitsa "imelugu" ütleb kuulus netiskeptik selle peale kindlasti. No mis iganes siis meile mõjus, aga nüüd on meil selline olukord: laps on endiselt pretensioonikas nagu ka varem. See on tema iseloom, aga jonnihooge meil sellisel lõputul kujul enam ei ole. Muidugi hakkab ta mõnikord jaurama, aga ta on alati valmis kuulama minu selgitust ja lõpuks enamasti jõuame rahulikult kompromissini. Olen muidugi harjunud, et temaga mingis osas ei ole mõtet vaielda, nii et eks ma teen aeg-ajalt ka järelandmisi, kuid üleüldiselt ta tõesti enam ei karju end pöördesse.
Üks neist rohtudest, mis andsin, on täiesti universaalne. Tavaliselt seda pakutakse esimesena, kui tegu täitsa beebidega, kes ennastunustavalt nutavad nähtava põhjuseta. See on Chamomilla. Ainus trikk on see, et seda peaks võtma C200 tugevuses, vähemaga pole tolku.
Teine rohi oli meie lapsele spetsiifiline, nii et selle nimetamisest pole erilist kasu siinkohal. Aga andsin mõlemat, mitte päris korraga, kuidagi tunde järgi. Mõnikord annan siiamaani, kui on tunda, et sisemine närv tal hakkab jälle pingule tõmbama.
Üks mu sõbranna laps, kes aasta noorem, kannatas "kakamise probleemi" all. Ehk, ta lihtsalt ei tahtnud seda teha, hoidis tagasi, hakkas sel põhjusel jaurama jne. Pere oli täitsa kurnatud sellest jamast. Pakkusin neile Borax C30 tera. Ja see on minu jaoks isegi rohkem "imeline" lugu, aga see tõesti toimis.
